Kommenteeri

Fooooooood

Me sööme päevas kordi rohkem kui teeme trenni. Söök on alati üks päevakajaline teema, millest mõelda, arutleda, tegutseda. Vähemalt minu puhul..

Mulle väga meeldib süüa.

Sel aastal ma jõudsin arusaamisele, et ma ei taha kaalust alla võtta. Olen rahul sellisena nagu olen. Makrotoitainete kalkulaatorites enam ei kasuta valemeid, kus eesmärgiks "desired weight". Varem oli by default käitumine, kus ikka vaatasid Fat Loss kalorite hulka.
Aga olgem ausad, ma ei ole ennast kunagi väga piiranud millegagi, pigem teinud natukene targemaid valikuid ning söönud ikka kõike, mida hing ihkab.

Ei tea, kas ehk kaljukitse tähtkuju on see, mis hoiab väikse piduri, mõistuse raasu alati kuskil kuklas "ON". Ehk siis kõik tegevused on alati enne sooritamist läbi mõeldud. Harv on juhus, kui käitun nii spontaanselt, et ise ka aru ei saa.
Ma võin teadlikult süüa brokolit, spinatit, sellerit. Ja samamoodi teadlikult pool torti, MEGA popkorni (Viimsi kino ulmesuur karbitäis), kartulikrõpsu, lademetes juustu. Ja nii edasi. 

Olen üks aeg proovinud toituda Intermittent Fastingu viisil. See on meetod, kus 8 tundi päevas on sul olemas kogu päeva söögi tarbimiseks. Ülejäänud 16 tundi sa justkui paastud, tarbimata sööke, energiarikkaid jooke. Küll aga on lubatud kohvi/tee/vee joomine. Selline päevakava näeb ette, et esimene söögikord on ~11-13 paiku, viimane vastavalt ~19-21 ajal.
Kuna mul on hommikuti söögiisuga kõik väga korras, siis oli minu jaoks korralik väljakutse oodata pikalt. Ja kuna ma ei ole pika unega, siis 6-7st üleval olles ei tahtnud ainult kohvi, isegi "bulletproof" kohvi peal toimetada.

Olen kindlasti seda tüüpi inimene, eriti viimastel aastatel on see välja löönud (ei tea, kas vanus mängib rolli?), kes muutub väga tujukaks, kergesti ärritunuks, kui ei ole süüa saanud. Seega "HANGRY" on täiesti reaalne omadussõna. Ma arvan, et suudan selle välja tuua, kuna oskan oma keha aja edenedes üha enam kuulata ning ka märgata ja seostada käitumist. Seega söömine ja mõtlemine käivad käsikäes!

Mulle väga meeldib süüa teha. Et sööki valmistada, peab enne seda poes käia.

Minu valik sõltub tootest, mida tarvis osta ning selvekassa süsteemist. Tihti mängin juba peas oma poes käigu läbi ning mõtlen ette ära, kas ma viitsin selle protsessi ette võtta või ei.
Väga suurt rolli mängib parkla, kas on ilmatu lai ja suur või väike, kus sa reaalselt oled paari sammu kaugusel poeuksest. 
Selvekassa süsteem - puldiga pood on palju palju mugavam, sest siis saab juba käigu pealt asju kotti laduda ning see säästab kõvasti aega. Toote kassas skanneerimine, sisestamine - kergelt kilplase süsteem, eriti kui kassa on väga tundlik sinu isikliku ostukoti suhtes ning viskab pidevalt errorit. Lisask, nähtamatu tädi hääl, "aseta toode pakkimisalusele", väga mahuka ostukorvi puhul on pisut liiga sage. 
Allahinnatud tooted - see on nii oluline rahakotile! Tänapäeval on enamus tooteid pakendatud õhutihedalt, seega isegi 2-3 päeva siia sinna ei tee nendega midagi. Minu lemmikud soodustooted on lihatooted (hakklihad, kana), piimatoodetest kohupiimad, juustud, jogurtid, selle päeva valmistoidud (üliharva ostan, aga vahel ikka) ja GUSTAVi kohviku koogid!!! Allahindlus võimaldab minul proovida tooteid, mida muidu ei ostaks, sest pilk esiteks ei lange neile (ei ole priority listist) ja hind ehk tundub krõbe. 

MIS POOD?

Külmkapi varamu baas pärineb vast 90% ulatuses Maximast. Jah, seal ei ole kõige parem selvekassa, aga selle poe ostukorvid on ühed soodsamad. Alati on hea värske juur-puuvilja valik, see on ka põhjuseid, miks just Maxima pood on põhipood. Maximas on ka hea koostise ja parima hinnaga pakikohupiim "Armas". 
Selveris käin siis pigem uudistamas, kas ehk miskit maitsvat on soodukaga (nagu ülevalpool mainisin) ja päris tihti ostan lihatooteid just Selverist. 
Rimi ja Prisma on minu jaoks juba suuremat sorti minekud, sest üldjuhul on nende poodide parklad juba väga suured ja ka poed ise, kilomeetrite pikkuseks laiendatud. Kui aeg on loetud, siis sinna pigem ei lähe. Rimi on kindlasti koht, kust ostan külmutatud köögivilju (spinat, herned, oad). 
Coop on hea kompaktne pood, Selveri süsteemiga, seega seda poodi külastan viimasel ajal ka üha tihedamini. 
Ja kord 1-2 kuu jooksul, kui on aega, siis olen enda jaoks avastanud PROMO Cash & Carry poe - sealt ostan endale hulgi pähkleid, seemneid, tortillasid, värskeid juur-köögi-puuvilju. 

MIDA ma ostan  - sõltub tujust, aastaajast, kampaaniast.

Mul on väljakujunenud põhitoiduained, mis peavad alati kodus olemas olema värskel kujul, külmutatud ja kuivatatud kujul.

Värsked - beebispinat, kapsaline (hiina kapsas, punane või valge kapsas, värske kapsas), varsseller, paprika, suvikõrvist, puuviljad.
Külmutatud - brokoli (sest nii on mugavam ja soodsam), spinat (jahutab smuutit ja on soodsam kui värske spinati kasutamine), herned (lisan sooja toidu sisse, kus sulavad värskeks). 
Piimatooted - pakikohupiim (0,5% rasva sisaldus), kodujuust (lahjem rasvasus), kreeka jogurt (Alma, sest on 5% rasva)
Kuivained - parimad süsivesikud (täistera kaerahelbed, (toor)tatar, makaronid, kinoa, riis jne). Kõikvõimalikud pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad. Ei ole super-food toodete a la goji marjad fänn, piirdun tavalise kuivatatud ploomi/datliga. 
Leib vms - rukkipala või jassi seemneleib, hoian külmkapis, enne söömist röstin kuival pannil. Igaks juhuks, mustaks päevaks, on kapis seemneleiva kuivikud, vahel tortillad. Riisigalett on snäki-magustoidu põhjaks üldjuhul.

Köök on suur ja nimekiri kisub pikaks. Mul on ka kaks külmkappi kodus. Võid ette kujutada. Mulle meeldib, kui kodus on olemas kõik asjad. Ja ma mõtlen reaalselt kõik. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes hakkab miskit kokkama väga pikalt ette planeerides: "Nii, ma tahan teha kooki, selle jaoks pean poest ostma seda ja seda..". Mulle meeldib, kui mõte turgatusel saan kapi lahti teha ja toimetama hakata.

Nagu sa nägid, siis käin erinevates poodides erinevaid asju jahtimas. Mulle meeldib nii. Kontrollin sellega toidu kvaliteeti ning kindlasti ka väljaminekuid. Hästi, maitsvalt, kvaliteetselt on võimalik toituda, ja seda ka mõistliku hinnaga, kui osata poes käia. Ma võtan alati aega, et võrrelda ühesuguste toiduainete koostist, mis esmapilgul erinevad ainult brändi ja hinna poolest. Tihti on nii, et koostis on täpselt sama (!), aga hind vägagi erinev. Siis käitun nagu apteegireklaam soovitab - ära maksa üle, võta sama koostise ja toimeainega toode soodsama hinnaga.
Jah, vahepeal mängib otsustamisel rolli ka toiduaine päritoluriik. Aga selles küsimuses, nagu ka rahvuse osas, ei ole ma väga pirtsakas. Läti kana on samasugune nagu on seda Eesti kana, võib olla isegi pisut soojemas kliimas üles kasvanud. 

Mulle meeldib söögist rääkida, retsepte koguda (eriti Pinterestis) ja jagada sõprade, personaaltreeningu ning massaaži klientidega. Pinteresti maailm on täiesti ulme, sinna võib ennast kaotada. Naljakas on see, et mul on seal LIKEtud retseptid kas mega-rasva-suhkru sisaldusega cheat toidud ja teiselt poolt eriti vege-smuuti toidud. Retseptidega on mul selline suhe, et tihti ma vaatan nendest mööda. Konkreetse toidu tegemise otsus sõltub koostisosadest, kui enamus on kodus olemas ja tundub sel hetkel just see, mida soovin, siis läheb retsept käiku. Aga sageli on miskit kodus puudu, vähe või tundub, et olen targem ja lisan veel omakorda miskit. Seega lasen tunde järgi. Aga üritan ennast parandada ja vähemalt 1 korra teha retsept ikka otsast lõpuni nii, nagu seda retsepti looja on mõelnud. 


Kirjutasin seda postitust 2 kuud vist. Mõtteid toidust nii palju, raske kokku võtta. Siis ongi põhjust uuesti kirjutada. 
Praegu lõpetasin eriti hea hommikusöögiga - pošeeritud kodukanamunad, röstitud rukkipala, millel sõbranna valmistatud karulaugu pesto ja küps avokaado, kõrvale hunnik rohelisi lehti-salatit. OMG! 

Aa, ja ahjust tuleb kohe välja improviseeritud suvikõrvitsa šokolaadikook...

Lisa kommentaar

Email again: